Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese tehtud süvendit.
Lohkude tegemine kividesse ja kaljudesse on maailmas laialt levinud kultuurinähtus. Kõige rohkem on neid Põhja-Euroopas, eriti Skandinaavias, kus nad on oma asendi poolest seotud maaviljelusega, paiknedes maastikul just põldude, mitte asulate või kalmete juures, või vähemalt vaid nende kogukondade juures, kes tegelesid maaviljelusega. Lohkude uuristamise põhjused pole teada, kuid tavaliselt arvatakse neid olevat seotud viljakusmaagia, nt põllumaa rituaalse viljastamisega (lohk sümboliseeris sel juhul naissugu) või esivanemate kultusega. Kuna lohkude tegemine oli laialt ja pikka aega levinud nähtus, siis pidi sel igal juhul olema üldarusaadav ja lihtne tähendus.[1][2]