Videosignaal

Videosignaal ehk pildisignaal on elektrisignaal, mis kannab infot liikuvate kujutiste kohta. Videosignaali mõiste tuli esimest korda kasutusele televisioonitehnikas 1930. aastail.

Must-valge analoogtelevisiooni videosignaal on kujutise elementide heledusele vastava elektrisignaali ridade ja kaadrite kaupa laotus, millele on lisatud rea- ja kaadrisünkronisatsiooni impulsid. Värvilisele kujutisele üleminekul lisati videosignaali heleduskomponendile värvusinfot sisaldav värvussignaali komponent.

Analoogvideosignaali esimeseks salvestusviisiks oli magnetsalvestus ja andmekandjaks oli magnetlint, mis 1960. aastate keskel müügile jõudnud videomagnetofonide puhul oli lindiketastel (lindipoolidel), hiljem kassetis. Alates 1976. aastast kasutati väga laialdaselt VHS-kassettvideomagnetofone.

Analoogiliselt helisalvestusele püüti videosignaale salvestada ka videoplaatidele (videodisc). Eriti laia levikut need aga ei leidnud, peamiselt just VHS-videomagnetofonide laia leviku tõttu.

Digitaalselt hakati videosignaali salvestama 1990. aastate alguses laserplaadile Videosignaali analoog-digitaaalmuundamisel (diskreetimine ja kvantimine koos andmetihendusega) saavutatakse andmemahu oluline vähenemine, mis võimaldab salvestada, edastada ja kvaliteetselt taasesitada ka suure lahutusvõimeega pildisignaale (HDTV, UHD).