Puberteet

See artikkel räägib üldmõistest; ansambli kohta vaata artiklit Puberteet (ansambel)

Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.

Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise suguküpsuse saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist.

Puberteediks ehk puberteedieaks ehk murdeeaks nimetatakse ka inimese elukaare osaks olevat perioodi, millesse mahub suguküpsuse saabumine ning mis jääb lapseea ja täiskasvanuea vahele. Selle algus on enamasti samaaegne füsioloogilise puberteedi algusega. Puberteediea lõpuks võidakse lugeda kõigi sootunnuste väljakujuunemist, aga seda võidakse, olenevalt käsitluse eripärast, seostada ka näiteks esimese seksuaalvahekorraga, regulaarse seksuaalelu algusega või abiellumisea saabumisega.

Puberteediea määratlus sõltub ka sellest, kuidas puberteet suhestatakse noorukiea ehk adolestsentsiga. Mõned käsitlused reserveerivad sõna "puberteet" füsioloogilistele protsessidele (tavaliselt viitab neile ka inglise sõna puberty) ning mõistavad noorukiea (inglise keeles adolescence) all puberteedist tingitud ja sellega vähemalt osaliselt samaaegselt toimuvat psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodi. Noorukiea all mõistetakse mõnikord ka puberteedile ehk murdeeale järgnevat perioodi kuni täiskasvanuks saamiseni (sel juhul kasutatakse sageli koondväljendit "murde- ja noorukiiga"); kogu eluperioodi lapseea ja täiskasvanuea vahel või ka puberteediiga. Sarnaselt varieerub ka inglise sõna adolescence kasutamine. Teiselt poolt loobutakse mõnes käsitluses noorukiea mõistest ning vaadeldakse kogu lapseea ja täiskasvanuea vahelist perioodi puberteedieana.

Puberteediiga jääb tavaliselt 11.–19. eluaasta vahele. Seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka termin "teismeliseiga".