Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.

Responsive image


Perito Moreno liustik

Vaade õhust kaks nädalat enne 2004. aasta paisu murdumist
Rahvusvahelisest kosmosejaamast tehtud foto. Liustiku keel on lõunapoolse järveosa ära lõiganud. Brazo Rico vesi on võrreldes ülejäänud järvega silmatorkavalt eri värvi

Perito Moreno liustik (hispaania keeles Glaciar Perito Moreno) on liustik Argentina lõunaosas Santa Cruzi provintsis Tšiili piiri lähedal. Liustikku ümbritseb Los Glaciarese rahvuspark, mis kuulub 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Perito Moreno liustik on üks Patagoonia populaarsemaid vaatamisväärsusi.

Koobas liustiku põhjaosas

Perito Moreno liustik asub 78 km kaugusel El Calafatest läänes. Ta on üks 48 liustikust, mis toitub 2100 meetri kõrgusel Andides paiknevast Lõuna-Patagoonia jääväljast.[1] Jääväli on maailmas suuruselt kolmas mageveereserv.

Liustik sai nime Argentina maadeuurija Francisco Moreno järgi. Moreno oli üks esimesi, kes 19. sajandil piirkonda uurima asus ja muu hulgas aitas lahendada piiritüli Tšiiliga. Esialgu kandis liustik nime Bismarcki liustik. Aastal 1899 liustikku esimesena kirjeldanud saksa geoloog Rudolph Hauthal andis selle nime aasta varem surnud Otto von Bismarcki auks.

Liustik saab alguse kontinentaalsel veelahkmel, kus jäälahkme keskmine kõrgus merepinnast on 2200 meetrit, selle kõrgeim punkt on 2950 meetri kõrgune Cerro Pietrobelli.[2] Liustik laskub umbes 30 km ida suunas ja jõuab Argentino järveni, mille kõrgus merepinnast on 180 meetrit.[1] Aastal 1999 tehtud satelliidipiltide järgi mõõdeti liustiku pindalaks 254 km².[2]

Perito Moreno liustiku serv on 5 km laiune ja selle keskmine kõrgus on 74 meetrit üle Argentino järve veepinna. Jää keskmine paksus on 170 meetrit. Liustik liigub umbes kaks meetrit päevas.[3] Liustiku voolukiirus liustiku keskosas on kohati kuni 2,5 meetrit päevas ja ääreosas võib jääda alla 0,5 meetri päevas.[2] Jää liikumise kiirust mõjutab nii lumerohkus mägedes kui ka näiteks aastaaeg või isegi kellaaeg. Kõige kiirem paistab vool olevat hiliskevadel-varasuvel.[4] Vool on kirdesuunaline.[2]

  1. 1,0 1,1 NASA
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega climate on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega guru on ilma tekstita.
  4. "Jumala sahk" Andides, Horisont 3/2012

Previous Page Next Page