Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Oberon
|
See artikkel räägib Uraani kaaslasest; haldjakuninga kohta vaata artiklit Oberon (haldjakuningas); programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Oberon (programmeerimiskeel) |
 | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | William Herschel |
| Avastamise aeg | 11. jaanuar 1787 |
| Nimetamine | |
| Teised nimed | Uranus IV |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 583520 km |
| Ekstsentrilisus | 0,0014 |
| Tiirlemisperiood | 13,463234 päeva |
| Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 3,15 km/s |
| Orbiidi kalle | 0,058° |
| Emaplaneet | Uraan |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Keskmine raadius | 761,4±2,6 km |
| Pindala | 7 285 000 km2 |
| Ruumala | 1 849 000 000 km3 |
| Mass | (3,014±0,075)×1021 kg |
| Keskmine tihedus | 1,63±0,05 g/cm3 |
| Raskuskiirendus | 0,346 m/s2 |
| Paokiirus | 0,727 km/s |
Oberon on Uraani looduslik kaaslane.
Oberoni läbimõõt on 1523 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt teisel kohal. Tema orbiit asub Uraanist 583 420 km kaugusel[1] ning jääb suuremalt jaolt planeedi magnetosfäärist väljapoole.[2] Oberoni mass on 3,03×1021 kg[1] ja tihedus 1,63 g/m3.[3]
Oberoni avastas William Herschel 1787. aastal koos Titaniaga.[4] Kaaslane on nime saanud William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" haldjate kuninga nime järgi.[5]
Oberoni on kosmosesondi Voyager 2 abil lähedalt uuritud 1986. aasta jaanuaris. Kaaslasest tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 25% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[6]
Oberoni pinda katavad kokkupõrke kraatrid ja sügavad kanjonid.[7] Uraani kaaslastest on Oberonil kraatreid kõige rohkem ning nende hulk hakkab lähenema küllastuse piirile, mis tähendab, et uued kraatrid tekivad vanemate peale. Kraatrite nii suur hulk viitab sellele, et Oberon on Uraani kuudest kõige vanema pinnaga. Suurima teadaoleva kraatri läbimõõt on 206 km.[6] Mitmete suuremate kraatrite ümbruses on näha eredat pinnasest väljaheidetud materjali, mis koosneb suhteliselt noorest jääst.[7]
Oberoni tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes kahest võrdsest osast – jääst ja tihedamast koostisosast,[8] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[7] Jää olemasolu on toetanud spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud jääkristalle.[9]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimeganineplanetson ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaNess1986on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaJacobson1992on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaHerschel1on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKuiper1949on ilma tekstita. - ↑ 6,0 6,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaPlescia1987on ilma tekstita. - ↑ 7,0 7,1 7,2 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaSmith1986on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaHussmann2006on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaGrundy2006on ilma tekstita.
Previous Page Next Page
