Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Muistis
Muistis (ka muinasjäänus) on inimese loodud või tema osavõtul kujunenud aineline objekt, mis on pärit kaugemast minevikust ja mida uurib arheoloogia.[1][2][3]
Inimese loodud aineline kultuuripärand liigitatakse kinnismuististeks ja esemeleidudeks. Kinnismuistis on oma ümbrusest lahutamatu objekt – näiteks linnamägi, asulakoht, põld, tee, matmispaik, kultuskoht, ohvripaik, rauasulatuskoht või laevavrakk. Esemeleid ehk irdmuistis ehk vallasmuistis on üksikese – näiteks tarbeese, tööriist, ehe, relv, münt, luu vms – või selle osa, mis on leitud kinnismuistise väljakaevamisel või avastatud sellest eraldi, juhuslikult.[1][2][3]
Riigi kaitse alla võetud muistist nimetatakse arheoloogiamälestiseks.[3]
- ↑ 1,0 1,1 Valter Lang (2020). Arheoloogia kui muinasaega uuriv teadus. Peatükk kogumikus: Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Lk 13
- ↑ 2,0 2,1 Muistis, Eesti entsüklopeedia
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kurmo Konsa (2004). Säilituskorralduse sõnastik, lk 6
Previous Page Next Page
