Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima. Valguse spektri määrab luminofoori koostis; kasutatakse soe-, neutraal- ja päevavalguslampe (värvitemperatuur vastavalt kuni 3300 K, 3300–5300 K ja üle 5300 K).
Luminofoorlampide valgusviljakus on 50–100 lm/W, eluiga paarkümmend tuhat tundi, võimsus enamasti alla 100 W.
Esimesed luminofoorlambid võeti kasutusele 1930. aastail, kompaktluminofoorlambid 1985. aastal.