Kloriit

Kloriit
Omadused
Keemiline valem	(Mg,Fe)3(Si,Al)4O10(OH)2•(Mg,Fe)3(OH)6.
Värvus	rohekas
Tihedus	2,6–2,9 g/cm³
Kõvadus	1–2,5
Lõhenevus	ülitäiuslik
Süngoonia	monokliinne
Läige	klaasiläige

Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.^[1]

Tekkepõhiliselt hüpergeenseks mineraaliks liigituv kloriit on madalatempearatuuriliste hüdrotermide toimel tekkiv sekundaarne mineraal, see tähendab tekib põhiliselt biotiidi, amfiboolide ja pürokseenide lagunemisel soojade vesilahuste mõjul.^[2]

Kloriidi keemiline valem on: (Mg,Fe)₃(Si,Al)₄O₁₀(OH)₂•(Mg,Fe)₃(OH)₆.

Rauasisalduse alusel jagunevad kloriidid: magnesiaalseteks (Fe₂O₃ kuni 25%), magnesiaal-raua (Fe₂O₃ 25–75%) ja rauakloriitideks (Fe₂O₃ üle 75%). Magnetilisuse järgi liigitub kloriit paramagnetiliseks.^[2]

Mineraali tihedus on 2,6–2,9 g/cm³, suhteline kõvadus Mohsi skaala alusel 1–2,5.^[2] Kihtsilikaatide hulka kuuluvana on kloriit ülitäiusliku ühesuunalise lõhenevusega^[1], mis tuleneb kihtidevahelistest nõrkadest van der Waalsi jõududest. Mõnikord esineb kloriit üsna suurte pseudoheksagonaalsete tahveljate kristallidena^[1].

Kloriit on väga levinud mineraal paljudes moondekivimites, eriti rohekiltade ja epidoot-amfiboliidifaatsieses (kloriitkilt, fülliit).^[1] Eestis esineb kloriiti nii kvaternaarsetes setetes kui aluspõhja savides^[2].