See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2021) |
COVID-19 (akronüüm ingliskeelsest nimetusest coronavirus disease 2019) ehk koroona[1] ehk koroonaviirushaigus on 2019. aastal pandeemiaks laienenud[2] viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. COVID-19 on laialdase tähelepanu keskmes, kuna see oli levinud ülemaailmse pandeemiana.
11. märtsil 2020 klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse puhangu pandeemiaks, kui see oli jõudnud juba vähemalt 114 riiki, surnute arv oli ületanud 4000 piiri ja nakatunuid oli tuvastatud üle 120 tuhande.[3] 2. aprillil ületas tuvastatud nakatunute arv miljoni piiri ning surmade arv ligines 52 tuhandele.[4] Mai alguses oli tuvastatud nakatunute arv üle 3,3 miljoni ja surmade arv ligines 240 tuhandele. 20. mail ületas tuvastatud nakatunute arv 5 miljoni piiri, haiguse läbi oli surnud enam kui 326 tuhat inimest.[5] 28. juunil ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri.[6]
Haigus on märgatavalt ohtlikum vanemaealistele. Uurides COVID-19 kätte surnute statistikat Itaalias ja Suurbritannias, on hinnatud, et ilma sellesse haigestumata oleks need inimesed elanud keskmiselt veel kümme aastat.[7]
Haiguse nimetus tähendab eesti keeles koroonat ehk koroonaviirushaigust (inglise coronavirus disease) ja "19" akronüümis märgib 2019. aastat, millal see haigus esimest korda tuvastati.
Koroonaviirused on nahkhiirtel arenenud tuhandeid või miljoneid aastaid. Nad on inimestesse kolinud väga hiljuti – võib-olla nii hiljuti kui SARS-CoV-2, COVID-19 eest vastutava viiruse puhul.[8]
COVID-19 on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.[3]
<ref>
-silt. Viide nimega SW
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega viismilj
on ilma tekstita.