Suur-vereimeja

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Veebruar 2019) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2019) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Suur-vereimeja (Desmodus rotundus) on väike lehtninaga nahkhiir (Desmodontinae). Ta on üks kolmest lehtninalaste (Phyllostomidae) sugukonna käsitiivalistest.

Kõik lehtninalased elavad Kesk-Ameerikas. Suur-vereimeja toitub üldiselt kari- ja metsloomade verest, rünnates neid öösel, kui nad magavad. Toitumiseks on neil teravad hambad ja pikk keel. Liigi sigimine on polügaamne ja dominantne isane kaitseb emaseid. Suur-vereimeja kui liik on üks kõige sotsiaalsemaid nahkhiireliike looduses: nad jagavad omavahel toitu ja aitavad üksteisel hügieeni hoida. Kuna liik toitub kariloomade verest ja on marutaudi kandja ja levitaja, peetakse nahkhiirt kahjuriks. Et liik on laialt levinud, elupaikade seisund on hea ja isendite arv on kõrge, pole rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN) suur-vereimejat kaitse alla pannud. (Barquez, R.; Perez, S.; Miller, B. & Diaz, M., 2010)