Moodul

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

Moodul (ladina sõnast modulus 'mõõt') on mitmetähenduslik termin.

• Algselt tähendab moodul mingite suuruste vahelist suhet: suhtarvu, mis esineb näiteks koefitsiendina, konstandina või tingliku mõõtühikuna.
  • Näiteks arhitektuuris on moodul lähtemõõt, mille kordsed ehitise mõõtmed peavad olema.
    • Moodul on näiteks samba tüvese alumise osa läbimõõt.
  • Mehaanikas on moodul ehk hambumismoodul mõõt hammasrataste, kruvide ja vintide normeerimiseks.
  • Matemaatikas nimetatakse mooduliks ehk üleminekumooduliks koefitsienti, mis seob eri alustel logaritme.
  • Geoloogias on moodul konstant eri süsteemide ühikute konverteerimiseks.
• Moodul on ka mingi kunstliku süsteemi osa, mis täidab kindlat ülesannet ja on standardiseeritud või normeeritud, nii et ta on ühildatav erinevatesse konstruktsioonidesse.
  • Moodulist räägitakse näiteks arvuti riistvara puhul (näiteks mälumoodulid DIMM, RIMM, SIMM ja PS/2-SIMM)
  • Kosmonautikas on moodul kosmoseaparaadi iseseisev osa (näiteks kuumoodul).
  • Programmeerimises on moodul lausete jada, mis on eraldi kompileeritav.
    • Sealhulgas räägitakse tuumamoodulitest (LKM), eriti Linuxi puhul (vaata moodul (Linux)).
• Tunnetusteaduses ja neuroteaduses on moodul peaaju funktsionaalne üksus.
• Matemaatikas nimetatakse mooduliks reaalarvu absoluutväärtust või selle üldistust, näiteks kompleksarvu absoluutväärtust.
• Samuti nimetatakse matemaatikas mooduliks teatavat vektorruumi üldistust, kus skalaarid ei pruugi moodustada korpust, kuid peavad moodustama ringi.
• Mooduliks nimetatakse matemaatikas ka jäägiklasside korpust.
• Mooduliks nimetatakse kõrgkoolis õppekava sisulise liigendamise ühikut, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest.
• Moodul on kosmoselaeva funktsionaalselt ja ehituslikult iseseisev osa.