Ilmakaart

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ilmakaart ehk meteoroloogiline kaart ehk sünoptiline kaart on kaart, millele on numbrite ja tingmärkidega kantud suurel maa-alal üheaegselt tehtud ilmavaatluse andmed või ilmaprognoosi tulemused. Ilmaandmeid kogutakse meteoroloogiajaamadest ehk ilmajaamadest. Need on paigutatud üle riigi. Ilmakaarte koostatakse ilmajaamades üheaegselt toimunud ilmaelementidega mõõtmistulemuste põhjal. Mõõtmised toimuvad nii kaugseirena kui ka maapinnal.^{[1] [2]}

Ilmakaarte uuendatakse pidevalt, sest ilmaolud muutuvad pidevalt. Neid uuendatakse vähemalt iga kolme tunni tagant, kui kõikidest ilmajaamadest saadakse mõõtmistulemused. Veelgi sagedamini võimaldavad ilmakaarte uuendada automaatilmajaamad. Kuigi paljudes asulates ametliku ilmajaama ei ole, saab kasutada lähimate ilmajaamade andmeid, sest tavaliselt temperatuur asulas ja selle lähimas ilmajaamas ei erine enamasti üle paari kraadi.^{[1] [3]}

Aluspinnakaartideks nimetatakse kaarte, mis põhinevad ilmajaamade andmetel, sest need kujutavad ilmaolusid maapinnalähedases õhukihis. Kõrgemate õhukihtide ilmakaarte koostatakse lennukitelt või raadiosondidelt. Kaardid, mis kujutavad ilmaolusid 1,5 km, 3 km või 5,5 km kõrguselt, kasutatakse laiemalt, sest need aitavad prognoosida ilma. Näiteks saab kõrgemates õhukihtides puhuvate tuulte suuna ja kiiruse järgi ennustada madalrõhkkondade liikumist.^[3]

Ilmastikku iseloomustavaid kaarte on mitmesuguseid. Näiteks on hetkeilma iseloomustavad kaardid, mida uuendatakse iga tunni järel Riigi Ilmateenistuse kodulehel. Need on kõige üldisemad ning kõigile tasuta. Sünoptilised ilmakaardid laaditakse üles maailmaaja järgi keskööl. Veel on olemas erinevate ilmaelementide mudelprognooside, ilmahoiatuse ja üksikute ilmaelementide kaarte.^[1]